Postitused

3 ja 4 nädalat peale operatsiooni

Arsti juures käisin kontrollis 25.04 ehk 2,5 nädalat peale operatsiooni. Selleks hetkeks oli veel veidi kattu kurgus, aga arsti sõnul toimus edukas paranemine. Ütles, et füüsilisest ja saunast peaksin hoiduma kolmanda nädala lõpuni. Enne seda esines mul veel neelamisel valu ning sel nädalal alustasin ka uuesti tööga. Kuna tööl oli rohkem kui kodus ka rääkimist, siis õhtuks oli kurk päris valus. Öösel oli päris mitu äratust kurguvalu peale ning ka hommikul ärkasin valuga. Tasapisi aga andis see järele ning päeval oli suhteliselt lihtne olla, lihtsalt pidin veel ettevaatlikult sööma. Sõin kõike ja seda nö tavatoiduna. Valuvaigisteid ei võtnud enam. Valu taandus kusagil 19ndal päeval. Asendus lihtsalt sellise vastiku tundega, et midagi on kurgus. Lugesin inglise portaalist, et see on armkude, mis endast märku annab ja seda võib ta teha veel kuni 7 kuud. Keskmiselt siiski 3 kuud. Armkude nimelt ei ole veel nii elastne ja selleks on seda ka tunda pingutusel, neelamisel, rääkimisel. Näit...

12. ja 13. päev

12. päev kulges enamjaolt samamoodi nagu 11. Vahe võib-olla oli selles, et ööseks pidin siiski võtma jälle kange diclofenaki küünla, kuna valu oli ikka päris suur jälle.  Päeval jätkasin valuvaigistitega, sest ilma ikka ei saanud. Kokku võtsin 4x rohtu. 13. päev on juba palju parem, aga ma ei julge enam üldse hõisata. Hommikul 5 võtsin Solpadeini ja sellega olen läbi saanud praeguseni ehk 15:00ni ja veel ei plaani võtta ka rohtu. Õhtul enne viite siiski võtan, kuna ees ootab sünnipäev ja seal tahaks olla ilma valuta. Hetkel on valu neelamisel ca 3 10st. Söön juba võimalikult tavalist toitu, kuid siiski olen pannud tähele, et mida kuivem ja tahkem toit, seda kiiremini minu kurk läheb paiste. Samuti on rääkimisel nii, et palju rääkida pole hea, kurk paistetab üles. Kurgunibu on endiselt väga paistes ja katud on eemaldunud vaid pooleldi. Õnneks on aga kattude kiht, mis järel on, üsna õhuke ja seal all tundub väga ilus ja terve kude. Äkki ongi hea, et nii aeglaselt katt eemaldub,...

11. päev

Veel parem päev. Hommikul küll ärkasin kuiva kurguga ja seega ka valutava kurguga, kuid ikkagi hea päev. Ühe rohuga sain hakkama 6 ja 8 tundi, ööseks ei võta enam ka kanget Diclofenaki... Täna käisin esimest päeva pikemalt kodust väljas. Tundsin ennast hästi, aga olen veel igaks juhuks ettevaatlik, kuna katud veel alles irduvad. Sõin täna omletti ja kodujuustu. Kartuliputru ja lihakastet Küll jah närisin need väga peeneks suus, aga ma sõin päris toitu :). Omlett jäi mandliaukudesse kinni. Seda ma ei tundnud, aga nägin. Pikema vee joomise peale läksid need lõpuks ikka alla.

10. päev

Täna hommikul toimus mingi pööre paranemise poole. Võtsin 5:30 rohtu (jah, hiljem kui tavaliselt) ja siis tundsin juba paari tunni pärast, et siiski hakkab valu jälle võimust võtma. Uue rohuni oli aga veel 2h aega. Järsku aga hakkas valu järjest väiksemaks jääma ja ma ei pidanud isegi paari tunni pärast enam rohtu võtma! Jess, vist valgus paistabki juba. Seega olen täna hakkama saanud vaid 250 mg Solpadeiniga, mida 2x võtsin. Valu kadus ilusti. Samuti olen tänasest juba julgemini söönud. Julgesin süüa nn kuiva suitsukala, mida ei teinud hapukoorega kokku, sõin jäätist jällegi ja muud maitsvat. Elu hakkab jälle rööbastesse minema.

9. päev

Öö oli enam-vähem. Kuna võtsin diclofenaki juba 8 ajal õhtul, siis pidin arvestama sellega, et hommikuni ma sellega välja ei vea. Nii oligi, et kuskil 3 ärkasin valuga üles ja pidin kannatama neljani, et uut rohtu võtta. Hommikul 9 ajal ärkasin siiski jälle nii teravalt lõikava valuga, et mul tekkis täiesti allaandmise tunne. See ei lõppegi kunagi ära ;(. Eriti kahju oli mul sellest, et mürgitan oma organismi tablettidega, aga ilma nendeta ka olla ei saa. Päev andis korra lootust, et asi läheb paremaks, kuna sain tabletivaheks 6h (eelneva 4h asemel). Õhtul aga tundsin, kuidas rohu mõju taaskord lüheneb vaid paarile tunnile ning nii oligi, et õhtul piinlesin jälle karjuva valu käes. 8 ajal õhtul diclofenak võetud ja sai jälle rahulikult olla

8. päev

Öö siiski möödus valuta, aga magada ma ei julenud. Kartsin esiteks kurgu kuivamist ja seoses sellega ka õudset valu. Jõin u iga 1,5h tagant ja õnneks valu ei tulnud. Hommikul oli nii hea ärgata ja terve päeva oli valu veel väiksem kui eile päeval Valu 3 10st. Toimetasin juba aktiivselt (aga ettevaatlikult). AGA...nii kui kell 16 sai, hakkas valu jälle võimust võtma ja vaevlesin jällegi teravates valudes. Jällegi vaid neelamisel, aga samas oli seda tunda ka neelamise vahel veidi (nö järelvalu). Võiks juba läbi saada see õudus. Katud ei ole mul rohkem ära tulnud kui ikka kurgukaartelt. Seal on veresooned näha ja nahk on väga hell. Hea, et vähemalt päeval on hea olla. Sõin päeval: kartulipüree imepisikeste lastevorsti tükkidega, 1 jäätise. Proovisin ka kahel korral Karumsi kohukesest jagu saada, aga vaid veerandi suutsin ära süüa. See lihtsalt on väga kuiv.

7. päev

Öö möödus hästi. Esimest korda pidin rohtu võtma alles 6 hommikul. Pool rohtu olin ära võtnud, kji tundsin metalli maitset suus - veri! Jooksin vannituppa ja vaatasin kurku. Õnneks jooksis vaid tõesti natukene ja seda kurgukaarelt. Siiski sain sülitada nii 8 minutit, kui täiesti puhas sülg oli. Panin jääkoti kaelale ja jääkuubiku suhu ja nii ma siis istusin vannitoas. Tegelikult ehmatas ära. Ma väga loodan, et see ei olnud hoiatus vms. Täna päeval oli juba väga hea olla. Valu on 4 10st. Lootsin, et eilne päev oli ja jäi viimaseks. Panin täna esimest korda tähele, et rohu mõju kaob hiljem, st pean valuga olema ca 1h. Valu ei ole ka sel ajal tugev ja on vaid neelates, aga kuna ma ei soovi seda siiski kannatada ja süüa on selle valuga ikka piin, siis võtan rohtu edasi. Kui eile õhtul ei olnud mul üldse energiat, siis täna sain selle söögiga tagasi. Vett sain ka täna juua palju rohkem, kuna lihtsalt ei olnud valus. Õhtul aga saabus jälle väga terav valu neelates. Nagu iga neelatusega...