Operatsioonipäev ehk 1. päev

Otsisin ise väga palju internetist erinevaid kogemusi mandlioperatsioonist. Eestikeelseid oli ikka väga vähe ja enamus olid pinnapealsed foorumi postitused. Inglise keeles oli aga lausa eraldi täiskasvanute operatsiooni kohta palju tagasisidet ja nii mõtlesingi et annan oma täiskasvanu kogemuse.

Niisiis...
Olen 38-aastane naisterahvas. Operatsioon tehti PERH-is, arstiks Marika Tirmaste. Ülihea arst!
Mandlioperatsioonini jõudsin nii, et mul oli pidevalt kurgus tükitunne ja paistes tunne. Jõudsin LORi vastuvõtule, kes ütles, et mandlid on kärbunud juba ja põletikulised. Pigistas mandlit ja sealt tuli mäda välja (iuu). Selgus, et minu kehas kasvas bakter. Lisan, et mul ei ole olnud elus rohkem kui 1 angiin ja seda lapsena, minu kurguvalud pole olnud midagi erilist ja üldse, need olid harva. Olen üsna terve olnud (aastas 1x haige või harvem).

Hommikul läksin PERHi 7:30 ja olin sel päeval esimene, kes ette võeti. 8:30 oli op ja silmad avasin kell 10:00. Narkoos tehti läbi veeni ja minul käis see äravajumine ikka nii kiirelt, et ma isegi ei tundnud uimasust ega midagi.
Minul olid olnud väga väikesed mandlid ja seega op läks kergelt. Ärgates ei olnud mul süda paha ja ei sülitanud ka kordagi verd välja. Sain kohe neelama hakata ja peagi toodi ka veetops, et juua saaksin.

Mingil hetkel tundsin aga, et veidi ajab iiveldama. Ma ise arvan, et see ei olnud midagi muud kui minu vastikult paistes kurgunibu, mis vastu keelt oli. Kui üritasin rääkida, siis ajas see öökima ja oiii, see oli vastik. Kõige halvem selle päeva juures oligi minu paistes kurgunibu! valuvaigistit küsisin 14:30, oli mõõdukas valu neelamisl. Kell 15:30 tuldi mulle järele ja sel õhtul võtsin veel ühe  Diclofenaki küünla, mis aitas ülihästi.

Öösel panin iga 1h tagant kella helisema, et kurku niisutada veega. Usun, et see aitas nii hästi, et hommikul polnud mingit probleemi kuivava kurguga. Ainuke, mis oli, et valuvaigisti mõju läks 05:00 ära ja siis oli neelata valus. Võtsin sisse Dolmeni veeslahustuva pulbri ja olemine läks minutitega tagasi heaks.

Soovitusi:
Niisuta kurku öösel tihti
Kui on olemas, pane tööle oma tuppa õhuniisuti
Jääkott kaelal teeb imesid!

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

7. päev

Öö möödus hästi. Esimest korda pidin rohtu võtma alles 6 hommikul. Pool rohtu olin ära võtnud, kji tundsin metalli maitset suus - veri! Jooksin vannituppa ja vaatasin kurku. Õnneks jooksis vaid tõesti natukene ja seda kurgukaarelt. Siiski sain sülitada nii 8 minutit, kui täiesti puhas sülg oli. Panin jääkoti kaelale ja jääkuubiku suhu ja nii ma siis istusin vannitoas. Tegelikult ehmatas ära. Ma väga loodan, et see ei olnud hoiatus vms. Täna päeval oli juba väga hea olla. Valu on 4 10st. Lootsin, et eilne päev oli ja jäi viimaseks. Panin täna esimest korda tähele, et rohu mõju kaob hiljem, st pean valuga olema ca 1h. Valu ei ole ka sel ajal tugev ja on vaid neelates, aga kuna ma ei soovi seda siiski kannatada ja süüa on selle valuga ikka piin, siis võtan rohtu edasi. Kui eile õhtul ei olnud mul üldse energiat, siis täna sain selle söögiga tagasi. Vett sain ka täna juua palju rohkem, kuna lihtsalt ei olnud valus. Õhtul aga saabus jälle väga terav valu neelates. Nagu iga neelatusega...
Lisateave

3 ja 4 nädalat peale operatsiooni

Arsti juures käisin kontrollis 25.04 ehk 2,5 nädalat peale operatsiooni. Selleks hetkeks oli veel veidi kattu kurgus, aga arsti sõnul toimus edukas paranemine. Ütles, et füüsilisest ja saunast peaksin hoiduma kolmanda nädala lõpuni. Enne seda esines mul veel neelamisel valu ning sel nädalal alustasin ka uuesti tööga. Kuna tööl oli rohkem kui kodus ka rääkimist, siis õhtuks oli kurk päris valus. Öösel oli päris mitu äratust kurguvalu peale ning ka hommikul ärkasin valuga. Tasapisi aga andis see järele ning päeval oli suhteliselt lihtne olla, lihtsalt pidin veel ettevaatlikult sööma. Sõin kõike ja seda nö tavatoiduna. Valuvaigisteid ei võtnud enam. Valu taandus kusagil 19ndal päeval. Asendus lihtsalt sellise vastiku tundega, et midagi on kurgus. Lugesin inglise portaalist, et see on armkude, mis endast märku annab ja seda võib ta teha veel kuni 7 kuud. Keskmiselt siiski 3 kuud. Armkude nimelt ei ole veel nii elastne ja selleks on seda ka tunda pingutusel, neelamisel, rääkimisel. Näit...
Lisateave

12. ja 13. päev

12. päev kulges enamjaolt samamoodi nagu 11. Vahe võib-olla oli selles, et ööseks pidin siiski võtma jälle kange diclofenaki küünla, kuna valu oli ikka päris suur jälle.  Päeval jätkasin valuvaigistitega, sest ilma ikka ei saanud. Kokku võtsin 4x rohtu. 13. päev on juba palju parem, aga ma ei julge enam üldse hõisata. Hommikul 5 võtsin Solpadeini ja sellega olen läbi saanud praeguseni ehk 15:00ni ja veel ei plaani võtta ka rohtu. Õhtul enne viite siiski võtan, kuna ees ootab sünnipäev ja seal tahaks olla ilma valuta. Hetkel on valu neelamisel ca 3 10st. Söön juba võimalikult tavalist toitu, kuid siiski olen pannud tähele, et mida kuivem ja tahkem toit, seda kiiremini minu kurk läheb paiste. Samuti on rääkimisel nii, et palju rääkida pole hea, kurk paistetab üles. Kurgunibu on endiselt väga paistes ja katud on eemaldunud vaid pooleldi. Õnneks on aga kattude kiht, mis järel on, üsna õhuke ja seal all tundub väga ilus ja terve kude. Äkki ongi hea, et nii aeglaselt katt eemaldub,...
Lisateave